Chile

Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tšiili piirneb põhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes Vaikse ookeaniga. Geograafiliselt tohutu pikk ja kitsas, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinid, parasvöötme metsased mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tšiili Patagoonia. Tšiilile kuulub ka tükk Tulemaad ja iga tshiillane teab et nende oma on ka jupp Antarktikat.

Kliima
Territooriumi omapärasest asendist ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused. Põhja-Tšiilis valitseb troopiline kõrbekliima - päevad on soojad (suvel keskmiselt 27 ja talvel 22 kraadi), ööd aga väga külmad. Keskosas, k.a Santiagos, on vahemereline kliima - suvel (Janauar, veebruar) keskmiselt 19.5 kraadi ja talvel (juuni, juuli) keskmiselt 7.5 kraadi.
Lõunas on aastaringselt külm ja vihmane.

Regioonid/Vaatamisväärsused
Tšiili lõunaosa pole ülejäänud Tšiiliga teid pidi ühenduses. Sinna saab ainult naabermaa Argentiina kaudu, merd mööda, või lennates.Tsiili loodeosas paikneva Atacama kõrbe mõnes piirkonnas pole kunagi tulnud tilkagi vihma. Maailma kõige kuivema paigana tuntud Atacamas on isegi bakterid haruldased ja seetõttu ei täheldata siin kõdunemist ja tuhandete aastate eest surnud taimed ja loomad jäävad lihtsalt päikese kätte kuivama. Siinset ebamaiset keskkonda on tihti võrreldud Kuu või Marsiga. Ehkki Atacama sisemaa on äärmiselt kuiv ja elutu, ulatuvad servaalad idas Andideni ja läänes Vaikse ookeani äärde.
Atacama kõrbe süda on San Pedro de Atacama - 1500 elanikuga väike linnake, mis asub Santiagost 1600 km kaugusel. Linna põhilised vaatamisväärsused on arheoloogia muuseum, mille väljapanekud jutustavad Andide indiaanlaste ajaloost ja elust-olust enne hispaanlaste tulekut. Teine peamine vaatamisväärsus on küla peaväljaku ääres paiknev 17.sajandist pärit kirik. Aga tegelikult on kogu 1500 elanikuga San Petro de Atacama vaatamisväärsus.

Lõunapoolkera suurim geisriteala El Tatio asub Calamast 150 km kagu poole. Vesi hakkab siin keema juba 86 kraadi juures, sest 4200 meestri kõrgusel merepinnast asuv El Tatio on üks maailma kõrgemalasuvaid geisriteväljasid. Kokku on kuumaveeallikaid 110, millest 80 on aktiivsed geisrid ja 30 alaliselt tegutsevad purskkaevud. Veejoad purskuvad siiski vähem kui meetri kõrgusele.

Külastajaterohke ja rikkaliku elustikuga Torres del Paine (Paine tornid) rahvuspark asub Lõuna-Tsiili ääremaal. Keskmise kõrgusega graniitne mäemassiv, mille järgi rahvuspark nime on saanud, tekkis umbes 12 miljonit aastat tagasi.
Lai, katkematu ja sädelev veekangas, mis langeb türkiissinise veega järvest 18 meetrit alla: niisugune on Torres del Paine rahvuspargis asuv Salto Grande juga.
Populaarne matkarada viib matkajaid mööda hingematvalt kaunitest mägedest ja järvedest ning võimsast Ventisquero jääliustikust,Kogu ringi läbimine võtab aega 8-10 päeva, algus ja lõpp on Lago Gray järve ääres.

Laguna San Rafaeli rahvuspark on loodusobjekt, millele annab näo ebaharilikult sinivalge San Rafaeli jääliustik, üks Põhja-Patagoonia 11st liustikust. San Rafael liigub 3000 meetri kõrguselt alla merepinnani erakordselt kiiresti - 17 meetrit päevas - ja lõpeb laguunis. Umbes 400 korda päevas murdub 70 meetri kõrguse jääkeele küljest lahti jääpankasid, mis laguuni prantsatades põhjustavad kuni 3-meetriseid laineid.

Lihavõtte saar asub Lõuna-Ameerika lääneranniku ja Pitcairni saare vahel, Santiagost on saarele 3790 km, Pitcairnilt 1600 km. Pindala 166 km2.

Viisa
Eesti kodanikule viisavaba, kuni 90 päeva poole aasta jooksul.

Suursaatkond Helsingis
Erottajankatu 11 , 00130 Helsingi, Soome
tel. +358 9 612 6780
faks +358 9 612 67 825
e-mail: info@embachile.fi  

Transport
Pikkade maade jaoks sobilik transport on buss. Heade teede piirkonnas (kõik peale Patagoonia) on bussid väga heal tasemel, konkureerivaid firmasid on palju ja hinnad on laias laastus 20 000 peesot tuhande kilomeetri kohta. Seda tuhandet kilomeetrit sõidetakse 24 tundi ja valida võib erineva klassi busse kuni selliseni välja, kus istet saab lasta alla peaaegu päris voodiks.

Raha
Tsiili Peso

Ajavöönd
GMT - 4, aeg Tshiilis on 6 tundi Eesti ajast taga