Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina, Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele, kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega.
Kliima
Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojema koha Slovakkiast leiab Kisalföldist ja jahedama Tatra mäestikust.
Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve – kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid, eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.
Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit.
Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovský štít (2655 m).
Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh.
Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini.
Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.
Slovakkias on üle 2400 koopa, millest rohkem kui 400 on senini avastatud.
Bratislava – Slovakkia pealinn
Omaette vaatamisväärsuseks on värskelt restaureeritud vanalinn, mis on autodele peaaegu täielikult suletud.
Vysoke Tatry - Kõrgtatrad
Kõrgtatrad on ühed kompaktsemad mäed Euroopas, mis asuvad Slovakkia põhjapoolsel piiril Poolaga. (The High Tatras are the most compact mountains of alpine type in Europe, located on Slovakia’s northern border with Poland). Antud kuurort on popullaarne matkamise poolest suvel ning suusatamise poolest talvel.
Piestany Spa
Tegemist on vaikse spa kuurortiga Piestany linnas, mis rajati Vah järve maalilisse orgu. Paljud ravimeetodid põhinevad kuumaveeallikate ja ravimuda tervendaval mõjul.
Kosice
Antud Ida-Slovakkia metropol on regionaal-adminisrtatiivne tööstuse, kaubanduse, teaduse ja kultuuri keskus ning sadam (This metropolis of Eastern Slovakia is a regional administrative centre and hub of industry, commerce, science and culture). Tegemist on riigi suuruselt teisel kohal oleva linnaga, mille rahvaarv on hetkel rohkem kui 250 000 elanikku.
Slovensky raj
Antud piirkond on igati välja teeninud oma tuntuse ning kaitstuse rahvuspargi näol. Turisti jaoks on tegemist maapealse piirkonnaga.
Viisa
Slovakkiasse reisimine on Eesti kodanikule viisavaba.
Kõik välismaalased riiki sisenedes ennast kodakondsusametis 3 päeva jooksul registreerima, Euroopa Liidu kodanikud peavad seda tegema 10 päeva jooksul.
Kohale tuleb minna isiklikult, kaasas pass või ID-kaart. Tuleb täita avaldus, kuhu märgitakse elukoha aadress.
Eesti kodanik, kes on Slovakkia territooriumil asuva diplomaatilise või konsulaaresinduse liige, võib Slovakkia territooriumile siseneda ja seal viibida ilma viisata kogu oma lähetuse vältel.
Slovakkia saatkond Lätis
Smilšu iela 8, LV-1050 Riia, Läti
Tel: +3717814280