Venemaa

Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.

Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades.

Rahvastik. Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased.

Religioon. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetseenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.

Kliima. On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega.

Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses.

Arktika rannikul ei ole nii külm, kuid Põhja-Jäämere mõju tõttu langeb õhutemperatuur kuni -50° С. Kuid samad faktorid, mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° С. Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С.

Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi “Zolotoje Koltso”.

Suurepärane kloostrikompleks Sergijev Posad. Kizhi saar puitarhitektuuri muuseumiga avatud taeva all. Solovetsi klooster Venemaa Euroopa osa Kaug-Põhjas; muistne linn Novgorod arvukate arhitektuurimälestistega; Pihkva oma hästi säilinud XIV sajandi kremlikompleksiga, mida hüütakse Detinets`ks; Petser, kus asub kuulus XIV—XVI sajandite Pihkva-Petseri klooster; Pushkini Mäed, kus asuvad Pushkini ja Kerni mõisamuuseumid ning Svjatogorski klooster, kus paikneb Aleksander Pushkini haud.

Volga jõel on mitu iidset vene linna suurepäraste XIII—XIX sajandite arhitektuurimälestistega. Venemaa peamine kultuurikeskus on Sankt-Peterburg, kus asub Iisaku katedraal; mälestussamas Peeter I; Ermitaazhi lossikompleks, milles paikneb maailma üks rikkamaid muuseume suure maalikunsti-, mööbli- ja skulptuurikollektsiooniga; palju erinevaid muuseume; kuulus Suveaed.

Sankt-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud.

Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal, mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma arvukate muuseumide ja pühamutega, sealhulgas Relvapalt, milles hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni; kuulsad Tsaar-kell ja Tsaar-kahur; mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid – Ajaloomuuseum, Vene muuseum rikkaliku antiikkunsti kollektsioniga, Andrei Rubljovi muuseum, milles hoitakse ühte rikkalikumat Venemaa XI sajandi ikoonikunsti kollektsiooni; Tretjakovi galerii riigi parima Х—XI kuni XX sajandite vene kunsti koguga, arvukad kaasaegse kunsti galeriid, Polütehniline muuseum.

Viisa
Eesti kodanik peab Venemaale reisimiseks taotlema viisat, viisa taotlemiseks on vajalik reisikindlustustuse olemasolu.

Kõik Venemaale reisivad välismaalased täitma inglise või vene keeles migratsioonikaardi. Kaardid on saadaval piiripunktides. Täidetud kaarti endaga kogu aeg kaasas kanda. Kaarti vajate maale sisenemisel ning oma Venemaal viibimisest teavitamisel (end. ajutise viibimise registreerimine). Lahkumisel võetakse kaart piirivalveametniku poolt ära.

Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute migratsiooniarvestuse seadus. Venemaale ajutiselt sõitnud välismaalasel, kes viibib riigis üle 3 tööpäeva, tuleb oma viibimisest teavitada kohalikku migratsiooniameti üksust. Välismaalane, kes viibib riigis alaliselt, peab oma ajutisest viibimisest mitte elukohajärgses Venemaa territoriaalüksuses teavitama kohalikku migratsiooniameti üksust, kui ta viibib seal üle 7 tööpäeva.

Vene Föderatsiooni Suursaatkond Tallinnas
Pikk 19, Tallinn
Tel  646 41 66
Faks 646 41 30
E-post konsotdest@neti.ee
http://www.rusemb.ee