Portugal

Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga.
Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Portugali ajalugu mõjutab tema kultuuri: arhitektuuri iseloomustavad moori ja idamaa mõjud. Oma jälje on jätnud Foiniikia, Kreeka, Kelti, Kartaago, Rooma. Suvel juunikuus toimuvad üle kogu Portugali kolmele tuntud pühakule (Santos Populares) pühendatud pidustused. Tantsitakse ja kõlab muusika – peamiselt nukrameelne Portugali rahvalaul fado. Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. On ka sada erinevat moodust valmistada rahvusrooga tursast.

Kliima
Portugali kliima on vahemereline. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas ~2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel. Lõuna poole liikudes tõuseb nii temperatuur kui ka sademete hulk. Sisemaa kliima on võrreldes rannikuga kontrastsem – suved on kuumemad ja talved külmemad. Jaanuaris on keskmine temperatuur 4-14 C, juulis 18-35 C vahel. Lõuna-Portugali Algarve piirkonna jaanuar on mahedam – 9-15 C, juuli aga kuumem– 20-28 C.

Kui Eesti koosneb arvamuslikult Tallinnast ja ääremaadest, siis Portugal jaguneb kolmeks: põhjas asub miljonilinn Porto, maa keskosas kahe miljoni elanikuga pealinn Lissabonja lõunas Algarve provintsi rannikualad oma väikeste kuurortlinnadega.
Uudistada on Portugalis, Eestist vaid kaks korda suuremal maal, palju. Olgu siis sajandeid tagasi rajatud kindlused ja lossid, lõunaranniku kaunid kuurortlinnad ja apelsinisalud või “Expo 98” näitusekompleks, okeanaarium, imekaunis kuningaloss Sintras või kindlused Castelo de Sao Jorge ja Belem Lissabonis.

Porto – Portugali suuruselt teine linn ja oli kultuuripealinn aastal 2001 ning sellest ajast on linnas moodsat arhitektuuri kõrvuti vanade katedraalide ja kaunite panoraamidega. Linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein. Porto vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Portugalis on 17 suuremat linna pluss pealinn Lissabon. Lissaboni tähtsamateks vaatamisväärsusteks on Portugali kuulsate maadeavastajate mälestusmärk ja Belemi kindlus. Lissaboni eripäraks on suured kõrguste vahed tänavatel, mis on lisaks kollastele eritrammidele (funicular) pannud aluse ka huvitavale tänavaliftile Elevador de Santa Justa (mille loojaks müüdi kohaselt Gustave Eiffel, aga tegelikkuses Raul Mesnier ning loomise algpõhjuseks maailmanäitus, 1902. aastal). Lissaboni sümboliks on Torre de Belem’i, mis on manueliinarhitektuuri parim näide. Ehitis meenutab sisemuselt Kiek in de Kök’i, väljast on aga üsna imposantne oma valgete nurgatornide ja rõdudega.
Lissabon on ka kahhelkivide linn. Kahhelkivi-kultuuri, mis on säilinud siiani, tõid endaga kaasa moslemid. Linnas käies kohtab kahhelkividest kokku pandud pilte kõikjal: metroojaamades, kauplustes, restoranides, kohvikutes, ka tänavasilt on sageli kahlitest kokku pandud väike kunstiteos, pargipingist või purskkaevust rääkimata. Vanalinnast paar bussipeatust eemal, Madre de Deusis, endises nunnakloostris, asub koguni kahhelkivide muuseum, mille uhkuseks on hiigelsuur panoraam, mis kujutab linna enne saatuslikku maavärinat.

Algarve kuldsed, laiad liivarannad vaheldumisi tumekollaste järskude liivakivikaljudega jätavad unustamatu mälestuse. Piirkonna ida- ja lääneosas muutub rannajoon laugjaks, kuid on endiselt kauni heleda liivaga. Randades on üsna tugev tõus ja mõõn. Rannateenused on tasulised – varjud ja toolid on u 5 €. Samuti pakutakse erinevaid veespordialasid, nagu veesuusatamine, vesijalgrattad, paadilaenutus, purjelauasõit jne. Algarve kaljudega ääristatud rannapiirkonna kuurortides, nagu Praia da Rocha, peab arvestama, et randa pääseb küllalt järskude treppide kaudu. Ka Albufeiras on osades kohtades pääs randa treppidest.
 

Aafrika rannikult 1000 km kaugusel Atlandi ookeanis asuv Madeira saar on suurepärane sihtkoht loodusesõpradele. Kliima on aastaringselt mahe ning loodus on lopsakalt roheline. Madeiral on palju mitmekesiseid matkaradu.

Kui Portugalis on muidu palju golfiväljakuid, siis Madeiral on neid vaid 2 erinevat.

Viisa
Eesti kodanikele viisavaba (kuni 90 päeva kohapeal). Riiki pääseb nii passi kui ka ID-kaardiga. Pass peab kehtima min. 3 kuud pärast reisi lõppu. Punaste ja hallide passide omanikud vajavad viisat, mida saab vormistada Tallinnas Prantsuse saatkonnas.

Raha
Kehtiv rahaühik on euro. Eurosid saab osta Eestis. Aktsepteeritakse kõiki peamisi krediitkaarte. Pangad on avatud E-R 8.30-15.00.

Jootraha
Enamasti on teenustasu juba hinna sees, kuid restoranides on kombeks lisada jootraha 5-10% arvest, taksodes u 10%. Väiksemates baarides jäetakse tavaliselt peenraha. 

Ajavöönd
GMT 0, aeg Portugalis on 2 tundi Eesti ajast taga.