Montenegro

Väike mägine Montenegro asub Balkani poolsaarel, Aadria mere ääres. Naaberriikideks on läänest Horvaatia, loodest Bosnia ja Hertsegoviina, kirdest Serbia ning kagust Albaania.
Kliima:
Riigi mägirajoonides on külmad talved ja mõõdukalt soojad suved. Rannikuala kliimat iseloomustavad kuivalt kuumad suved ja lühikesed pehmed talved.

Kuurordid:
Montenegro populaarseimad kuurordid on Budva, Becici ja Sveti Stefan.

Budva - Montenegro armastatuim rannikulinn, kus kohalik elanikkond on umbes 10 000 inimest. Väikeriigi turismikeskus on koondunud rajooni rannikualale, mida tuntakse Budvanska rivijerana. Siin on mõnusat päikesepaistelist puhkust soosiv kliima, imekaunis vanalinn, mitmekesine ööelu ja palju taskukohaste hindadega söögikohti. Kohalikud rannad on enamjaolt kõik autasustatud nn sinise lipu ranna tiitliga (s.t. vastavuses puhta ja hoolitsetud ranna standarditega).
Kõik eelmainitu muudabki Budva kokkuvõtlikult ideaalseks puhkepaigaks!

Becici - Becici on Budva valdustesse kuuluv küla, mis kulgeb mööda 1950 m pikkust kiviklibust randa. Budva vanalinnast on Beciciniumbes 2-3 km.
Kohalikku rannajoont peetakse üheks Vahemere kaunimaks. 1936.a. autasustati Pariisis toimuval messil Becici randa kui Vahemere ilusaimat.
Siia piirkonda jääb laias valikus hotelle ja perepansionaate. Samuti on siin rohkelt restorane, kohvikuid ja baare. Ranna lääneosa on suurepärane veesuusatamise harrastamiseks.

Sveti Stefan (Püha Stefan) - Lovceni mäeharja jalamil asuv eksootiline maismaa ja mere nn kohtumispaik asub Budva kuurortist umbes 5 km kaugusel.
Legendi kohaselt asutati saar 1442.a., mil siia kindlus rajati. Just sel ajaperioodil ümbritseti saar tugevate kivimüüridega, seda eesmärgiga kaitsta naabruskonna elanikke türklaste ja piraatide rünnakute eest.
Nüüd on Sveti Stefan kaunis kombinatsioon muistsest välisilmest ja luksuslikust interjöörist. Saarel on ka 3 kirikut: saare kõrgeimas punktis paiknev Püha Stefani kirik (just selle kiriku järgi ongi saar oma nime saanud), Aleksander Nevski kirik ja väike Issandamuutmise kirik.

Rahvuspargid
Lovcen - Cetinje läheduses asuvat Lovceni rahvusparki külastatakse tavaliselt autoga, kuigi siia pääseb ka jalgsi. 6400 hektari suuruses rahvuspargis on Lovceni mägi, Njegosi mausoleum ja Skadar järve soised alad. Lovceni mäel on kaks tippu, millest Stirnovik on 1749 m ja Jezerski 1657 m kõrge.
Siin on 1158 eriliigilist taime, millest vaid 4 on piirkondlikud. Lisaks kaunile loodusele on siin puidust hütikestega vanad külad ja kirik.
Suveperioodil on rahvusparki autoga sisenemine tasuline ja maksab 1 euro auto kohta. Mausoleumi sissepääs on 2 eurot täiskasvanu ja 1 euro lapse kohta. Rahvuspargis on ka väike onn, kus saab proovida traditsioonilist suitsusinki ja viinamarja brändit.
Durmitor - 39 000 hektari suurune rahvuspark hõlmab endas suursuguseid mägesid, mägijärvi ja kanjoneid (Tara ja Piva). Rahvusparki ümbritsevad väikelinnad ja hotellid.
Durmitori mäeahelikul on kokku 48 üle 2000 m kõrgust tippu, 5 kanjonit ja 18 jääjärve (tuntuim on Must järv). Siinsed metsad ja koopad on üle 100 aasta vanad. Tuntuim on Ledina Pecina ehk Jääkoobas.
Koopa külastuseks pange selga soojad riided! Durmitoris on ka Montenegro pikim jõgi Tara. Loomariigist on siin esindatud mägikits, metsjänes ja rebane. Samuti on siin palju oravaid. Lindudest on esindatud teder, hall mägikotkas, valgepea kotkas, pistrik ja käbilind. Kaladest on jões ohtralt forelli.
Biogradska Gora - 5400 hektari suurune rahvuspark on isoleeritud ala, millest umbes 80% on ürgmets. Park paikneb Bjelasica mäe loodeosas olevast Tara jõest kuni mäetipuni välja.
Pargis on u 2000 erinevat taimeliiki ja 86 eriliigilist puud, millest mõned on isegi 60 m kõrgused ning u 500 aastat vanad. Pargi keskel on Biogradska järv.
Parki pääseb üle Tara jõge kulgevat silda. Alates 1952. aastast looduskaitse all olevas pargis on rohkesti liblikaid ja linde.
Skadarsko Jezero - 40 000 hektari suurusest rahvuspargist moodustab 391 km2 järv. Siin on üks Euroopa suurimaid järvi, milles on 40 eriliigilist kala.
Samuti on rahvuspargi näol tegu ühe Euroopa suurima linnukaitsealaga (270 erilinnuliiki).

Viisa
Eesti kodanikele on Montenegro viisavaba, kuid piiri ületamiseks on vajalik passi olemasolu. Punase Vene passi omanikel on nõutav Eesti elamisloa olemasolu- vastav märge passis.
Eesti kodanikud võivad Montenegros viibida viisavabalt 90 päeva poole aasta jooksul.

Raha 
Montenegro rahaühik on euro. 

Ajavöönd
GMT +1. Aeg Montenegros on üks tund Eesti ajast taga.