Kreeka

See Balkani poolsaare lõunaosa hõlmav riik on alati olnud Euroopa ja Väike-Aasia ning Euroopa ja Aafrika vaheliste teede sõlmpunktiks. Kreekale kuulub umbes 2000 saart, mis moodustavad 19% riigi territooriumist. Kreeka suurimad saared on Kreeta (Vahemeres), Euboia, Lesbos, Chios ning Küklaadi, Põhja- ja Lõuna-Sporaadi (Egeuse meres) ja Joonia saarestikud (Joonia meres). Põhjas piirneb Kreeka Albaania, Makedoonia Vabariigi, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka läänerannikut uhub Joonia meri, lõunarannikut Vahemeri ja idarannikut Egeuse meri.
Kreeka ei koosne mitte üksnes mandrist, Rhodosest ja Kreetast, kuhu lendavad lugematud puhkusetsharterid, vaid Kreeka pakub veel palju rohkemat.  Igal saarel on mingi oma elu ja hingamine. 

Sügavalt sillerdav Vahemeri, mööda libisevad jahid ja kaluripaadid, kodune ja maitsev kreeka köök, lõhnav vein, mõnus lihtsalt olemise ja nautimise tunne – kõike seda leidub Küklaadidel. Saarelt saarele sõit on mõnus vaheldus, sest ka merel olles valdab Teid rahu ja õnnelik tunne. Küklaadides on midagi erilist, mida ei oska seletada, kuid mis jääb hinge. 

Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas – kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. VII sajandil eKr lõid hellenid tähestiku, mis sai hiljem aluseks kõikide Euroopa keelte tähestikele. Kreekas asub kolm maailmaimet seitsmest: jumalanna Artemise tempel ning jumalate Zeusi ja Heliose skulptuurid. 1896. aastal toimusid Ateenas esimesed tänapäeva olümpiamängud (osalejaid oli 311 meest).

Kliima
Kreekas on soe Vahemereline kliima. Suvel kuivad ja kuumad päevad, õhtud jahedamad.  Vihmahooaeg on novembrist märtsini.

Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse.

Turistid on vallutanud saartest kümmekond, tuues ühelt poolt kaasa teretulnud rahavood, teiselt poolt kohaliku idülli asendumise hiigelhotellidega ja diskode neoonvalgusega. Kreeka nn. kuurortsaared (Kreeta, Rhodos, Korfu, Kos ja Santorini) pakuvad puhkajale kõike: väljaarendatud infrastruktuuri õige mitmekesisemate sportimis- ja vabaajaveetmise võimalustega, mürtsakat ööelu, kauneid (ehkki kohati ülerahvastatud) randu, türkiissinise mere vastupandamatut võlu ja võimalust pageda rannikult ja minna avastama möödanikku kuhugi kaugesse mägi- või kalurikülasse.

Ka kõige väiksemas külas on alati kirik ja tavern. Kõikjal võib näha iseloomulikku külapilti: tavernis istuvad mõned kohalikud ätid - kaevad aja kulgemist ning panevad elu ja maailma fundamentaalseid asju paika.
Puude varjus lamavad mõned palavusest kurnatud koerad. Mööda kuumusest hõõguvat tolmust külatänavat liigub mustas eideke, talutades eeslit, kelle koormaks on suured haokubud või midagi muud vajalikku.
Teie ilmumine sellesse vaikellu on sündmus ja ei jää tähelepanuta. Kreeklane on külalislahke, siirelt sõbralik ja tahab loomulikult ka raha teenida – tavernipidaja lehvitab ja kutsub teid ligi. Minge kindlasti - te saate tõenäoliselt elu parima kreeka salati ja tzatziki, mis koos kerge veiniga maitseb nagu puhkus!

Kreetal tasub külastada Knossose paleed ja arheoloogiamuuseumi Heraklionis, mis pajatab Euroopa iidseimast, 2000 aastat eKr eksisteerinud tsivilisatsioonist. Peale selle väärib vaatamistSpinalonga saar, mis oli kunagi veneetslaste kindluspunkt ja viimane leeprahaigete saar Kreekas. Meeldivaid elamusi pakub jalutuskäik Euroopa pikimas Samaria mäekurus ning laevareis Santorinile – ühele maailma kaunimatest ja ainulaadsematest saartest.

Rhodosel tasub teha jalutuskäik saare pealinnas Rhodoses, mis kujutab endast Euroopa suurimat keskaegset linna, kus on ajaloohõngu tunda igal sammul. Lisaks sellele väärib külastamist Lindos – üks kolmest antiiklinnast, mis rajati muistse Rhodose riigi loomisel. Lindose akropoli ronimine pakub omamoodi elamust – siinne akropol ei jää ilu poolest kuulsale Ateena akropolisele sugugi alla. Loodushuvilised peaksid külastama Liblikaorgu – idüllilist ja ainulaadset paika, kus juuni keskpaigast kuni septembrini lendleb palju kirjuvärvilisi liblikaid.

Santorini on Kreeka imago looja maailmas, sest umbes 90% broshüürides ja ajakirjades Kreeka kohta ilmuvatest fotodest on üles võetud just siin. Saarel linnu ei olegi – siin paikneb 14 küla. Saare põhjatippu, 11 km kaugusele Firast, jääb imeline Oia (hääldatakse Ia), mille päikeseloojang olevat Kreeka ilusaim. Kaljuserval rippuv Oia on ilmselgelt Santorini põnevaim küla, kuhu viib maaliline tee, mida üheltpool palistavad kaljud ja teiselt poolt meri. Ka Oia on ehitatud traditsioonilisel viisil - valgeks lubjatud majad vahelduvad sinisekupliliste kirikutega. Paljud hooned on ehitatud kaljusse uuristatud orvadesse. Oiast on võimalik laskuda alla Ammoudi sadamasse (214 trepiastet) ning Armeni randa (286 astet). Rannas on õdusad kalatavernid. Samuti saab sealt väikeste paatidega sõita Thirassia saarele. Tänapäeval elab Oias vaid 500 püsiasukat. Paljud kunstnikud armusid sellesse paika ja on asunud siia elama, mistõttu siin on ka palju galeriisid.

Halkidiki poolsaart iseloomustavad sügav sina ja briljantne rohelus, lõputud liivarannad ja merega käsikäes seisvad männid, õhus hõljuv vaiguaroom ning mere soolane lõhn. Poolsaarel kaitstakse valvsalt liivaseid metsi, kus nii mõnegi puu iga küündib 2000 ja enamagi aastani. Siin asub asuvad 300 m kõrgusele järskude kaljutippude otsa ehitatud Meteora kloostrid Kalambakas, Kreeka kõrgeim, jumalate koduks peetav Olümpose mägi. Halkidikil reisides peab veel kahtlemata nägema Petralona koobast, Olynthose arheoloogiakaitseala ja püha Athose õigeusukloostrit. Halkidiki poolsaart nimetatakse Poseidoni kolmhargiks – maakaardilgi näib see kui kolme sõrmega käelaba. Antiiklegendi järgi ajanud gigandid Sithon ja Athon oma tüliga imekauni merineitsi armastuse pärast Poseidoni niivõrd marru, et merejumal heitis oma kolmhargi Halkidiki pihta ja jagas poolsaare nõndamoodi kolmeks osaks. Poolsaare kolm haru said hiljem nimed Kassandra, Sithonia ja Athos.

Ateena külastamiseks on sobivaim ajavahemik aprillist märtsini. Ateena on täis vaatamisväärsusi, neist tuntuim ja kindlasti unustamatu on Akropolis, kus asuvad Parthenon, Dionysose teater, Püha Kalju ja Nike tempel. 

Viisa
Eesti kodanikele viisavaba kuni 90 päeva.
Saab reisida nii kehtiva passi kui isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.
Kui reisib alla 18 a.laps kas ühe vanemaga või ilma vanemateta, on soovitav reisile kaasa võtta vanema(te) poolt notariaalselt kinnitatud reisiluba (inglise keeles).Lisada juurde koopia lapse sünnitunnistusest.

Raha
Kreeka ametlik valuuta on EURO (1 EUR=15,65 EEK). Suuremaid summasid tasub vahetada pankades, mis pakuvad kasulikumat kurssi.

Ajavöönd
GMT +2, aeg Kreekas on sama, mis Eestis.