Jaapan

Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist (kokku u 3900 saart), millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena - Honshū, Hokkaido, Kyūshū ja Shikoku. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.

Kliima
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber.

Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Suvi on soe ja kuiv, talv võib olla külm. Põhiline vihmahooaeg on juunis ja juuli alguses. Taifuunid võivad esineda septembris või oktoobris, kuid tavaliselt kestavad vaeval ühe päeva.

Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tōkyōst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.

Fukuoka- tuntud ööelu ja köögi poolest. Kyoto - kunagine Jaapani keisririigi pealinn, sadade templite ja aedade linn. Linnas on umbes 1600 budistliku templit. Praegu on ta Kyōto prefektuuri halduskeskus ning Ōsaka-Kōbe-Kyōto linnastu osa. Linnas toimub oktoobrikuus Jidai Matsuri nimeline suurpidustus.

Nagoya Jaapanis suuruselt neljas linn. Osaka, Sapporo- kunagine Olümpia linn.
 
Tokyo on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus. Pilvelõhkujaid on Tokyos vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärina oht. Kuulus on Tokyo kalaturg Tsukiji Market, kus on huvitav jälgida vaatemängulist kalaoksjonit. Vilgas müük turul kestab umbest 5:00-9:00 varahommikul. Kõige säravam ööelu käib Roppongil.

Viisa
Eesti kodanik ei vaja Jaapanisse reisimiseks viisat juhul, kui riigis viibitakse kuni 90 päeva.
Riiki sisenemiseks on vajalik kehtiv pass (kehtiv vähemalt 3 kuud peale reisilt naasmist) ja tagasisõidupilet.
Lisaks tuleb täita maaletuleku kaart (Disembarkation card), mida tuleb kogu reisi vältel alal hoida.
Viisaperioodi vältel Jaapanist lahkudes, eriti pikemaajalisel riigis viibimisel, on soovitav taotleda tagasipöördumisluba (Re-entry permit to Japan), mis kergendab tolliprotseduure Jaapanisse naasmisel. 

Kõik Jaapanisse reisijad peavad piiril andma sõrmejäljed mõlema käe nimetissõrmelt ja laskma teha näofoto.

Jaapani Suursaatkond Tallinnas
Harju 6, 15069 Tallinn
Tel  631 05 31, 631 05 32
Faks 631 05 33
http://www.japemb.ee  

Transport
Ühistranspordisüsteem on maailma keerukaim.  
Taksosõit on suhteliselt kallis, taksojuhid räägivad inglise keelt vähesel määral, tasub hotellist järgi küsida, kuhu vaja sõita ning taksojuhile kaardil soovitud siht näidata.
Jaapani teeolud on väga head. Riigis on vasakpoolne liiklus, auto juhtimiseks on vajalik rahvusvaheline juhiluba (IDL). Mitmed autorendifirmad Eesti juhilube ei tunnista.
Linnades on ülitihe liiklus, probleemid parkimisega jne. Seetõttu ei soovitata väga autorenti, pigem ühistransporti kasutada. 

Voolusagedus
Voolusagedus- ja pinge Jaapanis on 50Hz, 100V. Pardli ja fööni kasutamiseks on vaja adapterit.

Ajavöönd
GMT +9, aeg Jaapanis on 6 tundi Eesti ajast ees