Soome

ldiselt on Soome rohkete metsade ja järvedega kaetult suhteliselt üksluise loodusega tasane, kõikjal voogava tumerohelusega maa, samas läheb asi huvitavaks Lapimaal, kus Norra piiri lähedal asuvad ka Soome kõrgeimad mäed. Näiteks Halti (1328m) otsast on vaated hingematvalt võimsad. Parim aeg külastamiseks on suvi, Lapimaa jaoks on parim aeg sügis, aga ka hilistalv, mil on kõige suurem lootus virmalisi näha.

Kliima
Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel üldse 51 päeva.
 
Köök
Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais maitsenüanssides, toitude erinevas magususes või soolasuses.
Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja - linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea - ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit.
Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse tervislikku ja mahetoitu, noorte seas on väga levinud taimetoitlus, õllejoomise kõrval levib ka veinikultuur. Soome toidukultuurist on kindlasti lahutamatu kohvijoomine, seda ergutavat jooki rüübatakse kõigi söögikordade vahel, ja seda vähemalt 5-6 korda päevas.

Soomes toimub põnevaid üritusi pidevalt ja sündmusi jagub tõepoolest igale maitsele. Sadakond erinevat suurfestivali, rockitähed Hartwall Areenal ja Olympiastaadionil, ooperi- ja balletietendused Helsingi Ooperimajas, rahvusvahelised spordivõistlused ja kunstinäitused.

Viisa
Eesti kodanikule on kuni 90 päeva peatumine Soomes viisavaba. Reisida saab nii kehtiva passi kui ka ID-kaardi alusel.

Juhul, kui Eesti kodanik soovib Soome elama, tööle või õppima asuda või Soomes tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb kolme kuu jooksul pöörduda elukohajärgse magistraadi (lisainfo www.maistraatti.fi ) ja kohaliku politseijaoskonna välismaalaste osakonna poole (lisainfo www.poliisi.fi ).

Transport
Soomes on parempooolne liiklus, sobib hästi omapäi autoga avastamiseks, infrastruktuurid on head, teed korralikult viidatud.
Soomes on hästiarenenud raudteevõrgustik. Pikamaa rongidel on võimalik vedada ka sõiduautot. 

Autoreisijatele:
Alates 1. maist 2004.a. pole Eesti roheline kaart Soomes kohustuslik, kuid siiski soovitav!
Kuna liikluskindlustuse omanikule on roheline kaart tasuta, siis on mõttekas küsida liikluskindlustuse sõlmimisel ka rohelist kaarti ja sel puhul te enam rohelise kaardi maades eraldi liikluskindlustust ei vaja.
Roheline kaart on tavaline vastutus-, mitte varakindlustusleping. Sõlmides rohelise kaardi, kindlustab sõiduki omanik oma vastutuse, mitte sõiduki. See tähendab, et liiklusõnnetuse korral ei pea vastutava sõiduki omanik ise tasuma kannatanule kahju, vaid seda teeb tema eest kindlustusselts.

Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 28. veebruarini, ilma naastudeta talverehve on lubatud kasutada aastaringselt.
Naastrehve võib kasutada 1. novembrist 31. märtsini, halbade ilmastikuolude korral võib naastrehve kasutada kauem.

Alkoholijoove sõiduki juhtimisel on karistatav alates 0,5 promillist.

Turvavöö kinnitamine on kohustuslik nii ees- kui tagaistmetel. Sõidu ajal on mobiiltelefoni kasutamine ilma hands free varustuseta keelatud.
 

Raha
Soomes kehtib EURO

Ajavöönd
GMT +2, aeg Soomes on sama mis Eestis