Austraalia

Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). 
Kliima
Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.

Austraalia kõik 7 osariiki on väga omanäolised ning väärivad avastamist. Reisi kestvuseks võiks olla vähemalt 3 nädalat, ka siis jääb kindlasti mitmeid põnevaid paiku veel saladuseks.

Millisest otsast alustada?
Siinkohal saa tuttavaks erinevate osariikidega. Klikka punastele linkidel, sealt leiad rohkem infot.

QUEENSLAND 
Suuremad linnad Cairns ja Brisbane. Cairns´is võid Tjapukai keskuses tutvuda põlisrahva aborigeenide eluoluga.
Cairns´ist 100 km põhja poole asub Daintree RP (rahvuspark), kus on 130 mln aasta vanused vihmametsad, tõenäoliselt on need ka maailma vanimad.
Siin pakub imelisi vee-elamusi Suur Vallrahu (Great Barrier Reef) - planeedi sukeldumissihtkohaks number üks peetav korallriff idarannikud. Riff on üle 1000 kilomeetri pikk ja kerkib siin-seal koralliatollidena üle veepinna. Vaheldust pakuvad mitmekesised looduspargid, vihmametsad, Whitsunday saared, kus keeb mõnus kuurordimelu ning võid nautida idüllilist rannapuhkust.
Mööda rannikut lõuna poole liikudes jääb teele surfarite lemmik Kullarannik (Gold Coast). 100 kilomeetrit liivaranda ja surfilaineid Brisbane´i lähistel.
Teemapargid Kullarannikul - Dreamworld, Seaworld, Warner Bros Movie World, Wet 'n' Wild Water World.

Veel lõuna poole tulles asub teel maailma suurim liivasaar Fraser Island, millel on 200 järve ning troopilised vihmametsad. Vesi saare ümber on türkiisist veelgi sinisem. Siin asub suurim ja puhtatõulisim säilinud dingopopulatsioon ning kristallpuhas loodus, kus käiakse nelirattaveoga džiipidega liiva sees kimamas.
Noosa Heads - tuntud rannakuurort, mis meelitab kohale surfareid üle maailma. Järgmine Noosa Surf Festival toimub 15.-22.märtsil 2009.

NEW SOUTH WALES
Suurlinnad Sydney, Canberra.
Pealinn Canberra on koduks vaid 340 000 elanikule!!
Sydney on märksa suurlinlikum, kiire ja asjaliku tempoga ärikeskus. 
Mägine osariik, kus Great Dividing Range jookseb rannikuga praktiliselt paralleelselt. Palju on aktiivse puhkuse võimalusi, sobib hästi neile, kes pidevalt oma võimeid ja piire katsetavad - mägironijatele, mägijalgratturitele, kanuu- ja kajakimatkajatele, jalgsimatkajatele, rafting jpm). Austraalias Austria alpiküla atmosfääri pakkuvaks suusaturismi mekaks on Thredbo.
 

VICTORIA
Suurlinn Melbourne, kihab aastaringselt mitmesugustest üritustest - kunsti-, teatri-, muusikafestivalid, spordiüritused. Iga-aastane suursündmus on kohaliku rahva absoluutne lemmik Melbourne Cup, hobuste võiduajamine, mis on isegi rahvuspüha. Cup´i ajal käib kogu elu ainult selles ümber ning kõik jälgivad kõikjal võidusõidu tulemusi. Õhus on särisevat hasarti, inimesed jälgivad totalisaatorite tulemusi. Televisioon, raadio, lehed - kogu meedia pasundab ühest - Melbourne Cup´ist.
Vähem oluline ei ole tenniseturniir Australian Open - tenniseturniir, mis on toimumise ajal kogu tennisemaailma keskpunkt. Järgmine turniir toimub 19.jaanuar-1.veebruar 2009.
Samuti hea just igasuguste aktiivseteks tegevusteks, seda pakub just sealne maastik. Saab ka suusatada.

SOUTH AUSTRALIA 
Suurim linn on Adelaide, mis on kivist ehitatud vana koloniaalsadam rohkete kirikutega. See on Austraalia kõige kuivem territoorium. Samas, ka siin leiab kenasid veinipiirkondi.

WESTERN AUSTRALIA
Suurim osariik, suurim linn Perth, mida kiidetakse oma mõnusa elutempo poolest, hea paik rahulikult ja nautlevalt elamiseks! Rohkelt kõrbealasid, aga superilusad (vaat et isegi parimad) liivarannad Broome´st kuniPort Headlandi.
Western Australia sobib neile, keda ei huvita suurlinnad, vaid just põgenevad nende eest. Siin on pikad vahemaad, hõre asustatus jne. Lõunas on ka head veinipiirkonnad, Perthist mööda rannikut lõuna poole liikudes jõuab Margaret River piirkonda - surfaritele.
Osariigi põhjaosas, just enne Northern Territory piiri on Bungle Bungle National Park, mida võrreldakse Grand Canyoniga.

NORTHERN TERRITORY - nö metsik sisemaa (outback).
Suurim linn Darwin.
Austraalia sümboliks on Ayers Rock ehk Uluru. Tegemist on peaaegu täpselt mandri keskpunktis asuva koletu suure punase liivakivikaljuga mille küür mõnesaja meetri võrra maapinnast välja ulatub. See on põlisrahva aborigeenide püha paik, mistõttu selle turismiobjektina eksponeerimise üle käib igavene jagelemine.
Kakadu Rahvuspark - aborigeenide ürgsed kivijoonistused ja troopikaseiklused Austraalia põhjarannikul. Krokodillid, kaasuarid, kilpkonnad jne. Rahvuspark asub aborigeenide maal ja riik rendib seda neilt. 
 
TASMANIA
See  on jahe lõunaprovints ja mitmekesine loodusreservaat. Sinna võib minna pingviine ja Tasmaania kukkurkuradeid vaatama. Pealinn on Hobart ning elanikke on saarel natuke vähem kui pool miljonit.  
 

Viisa
Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus.
Vajalik on reisija elektrooniline registreerimine riiki sisenemise eel Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe http://www.immi.gov.au/e_visa/visitors.htm  kaudu.

Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud.

Üksikasjalik info elektroonilise reisi registreerimise tingimuste kohta on kättesaadav http://www.immi.gov.au/visitors/tourist/evisitor/index.htm.  

Pikemate viibimiste kui 3 kuud ning muudel eesmärkidel kui turism ja ärireisid puhul tuleb taotleda vastav viisa http://www.immi.gov.au/visitors/index.htm  

Australian Embassy
Visa Services Section
Wallstrasse 76-79, 10179 Berlin, Germany
http://www.australian-embassy.de  

Transport
Kõige õigem meetod Austraalias ühest punktist teise rändamiseks on kahtlemata rendiauto. Teadma peab seda, et liiklus on vasakpoolne ning asulate vahemaad pikad. Arvestada tuleb seda, et kui austraallased on öelnud, et nelivedu on vajalik, siis nad seda ka mõtlevad.
Kui distants ületab juba 1000 km, on tõenäoliselt mõtekam lennata.